Wilo FKT 50.1 Series Installation And Operating Instructions Manual page 224

et
4.1.2 Mootor
4.1.3 Jahutussüsteem
4.1.4 Tihendamine
4.1.5 Materjal
224
Tootekirjeldus
Hüdraulika ei ole iseimev, st pumbatav vedelik peab iseseisvalt või pealevoolurõhuga
sisse voolama.
Tööratta kujud
Üksikud tiiviku kujud sõltuvad hüdraulika suurusest ning mitte iga tiiviku kuju ei vasta
hüdraulikale. Järgnevalt anname ülevaate erinevatest tiiviku kujudest:
▪ Vabavoolu tööratas
▪ Ühekanaliline tööratas
▪ Kahekanaliline tööratas
▪ Kolmekanaliline tööratas
▪ Neljakanaliline tööratas
▪ SOLID-tööratas, suletud või poolavatud
Süviskarbi kate (olenevalt hüdraulikast)
Hüdraulikakorpuse lisaava. Selle ava kaudu võib kõrvaldada hüdraulikas esinevaid
ummistusi.
O-rõngas ja veerevõru (olenevalt hüdraulikast)
Imiaval ja töörattal on pumpamisel kõige suurem koormus. Kanali töörataste korral on
töörataste ja imiava vahemaa oluline tegur pideva pumpamise tagamiseks. Mida suurem
on vahemaa tööratta ning imiava vahel, seda suuremaks muutuvad kaod pumpamisel.
Efektiivsus langeb ja ummistusoht tõuseb. Selleks, et tagada pikaajaline ning tõhus
hüdraulika töö, on olenevalt töörattast ja hüdraulikast paigaldatud kas veerevõru ja/või
O-rõngas.
▪ Veerevõru
Veerevõru paigaldatakse kanali ratastele ning see kaitseb tööratta juhtservi.
▪ O-rõngas
O-rõngas paigaldatakse hüdraulika imiavale ning see kaitseb ringluskambri juhtservi.
Kulumise korral saab mõlemad komponendid vajaduse korral lihtsasti välja vahetada.
Ajamina kasutatakse kolmefaasilise vooluga töötavaid isejahutavaid sukelmootoreid.
Mootorit saab kasutada püsirežiimil nii sukeldatult kui ka mittesukeldatult. Võimalik on
ka püsirežiim kuivpaigalduse korral. Tekkinud kondensaat kogutakse eraldi kambrisse ja
seda on võimalik välja lasta. Ülemine kuullaager on püsimääritud ja seeläbi hooldusvaba,
alumist kuullaagrit tuleb regulaarselt määrida. Ühenduskaabel on pikisuunas veekindel
ja kaabliotsad on lahtised.
Mootoril on aktiivne jahutussüsteem eraldi jahutusringlusega. Jahutusvedelikuna
kasutatakse vee ja glükooli segu P35. Jahutusvedeliku ringlus toimib tööratta abil.
Tööratast ajab ringi mootorivõll. Heitsoojus juhitakse jahutuskorpuse kaudu otse pum-
batavasse vedelikku. Jahutussüsteem on külmana rõhuvaba.
Vedeliku ja mootoriruumi tihendamine toimub kahe eraldi liugrõngastihendi abil.
Olenemata mootori suurusest on kasutusel tihenduskambri kaks erinevat versiooni:
▪ FKT 50.1, FKT 57, FKT 63.1: Tihenduskamber ja jahutussüsteem moodustavad 1-
kambrilise süsteemi. Tihenduskamber ja jahutussüsteem on täidetud jahutusvedelikuga
P35.
▪ FKT 63.2: Tihenduskamber ja jahutussüsteem moodustavad 2-kambrilise süsteemi.
Sellel versioonil on tihenduskamber täidetud meditsiinilise valge õliga ja
jahutussüsteem jahutusvedelikuga P35.
Tihendite lekked kogutakse tihendus- või lekkekambris:
▪ Tihenduskamber kogub kokku võimalikud vedelikupoolse tihendi lekked.
▪ Lekkekamber kogub kokku võimalikud mootoripoolse tihendi lekked.
Standardversioonis on kasutatud järgnevaid materjale:
▪ Pumbakorpus: EN-GJL-250 (ASTM A48 Class 35/40B)
▪ Tööratas: EN-GJL-250 (ASTM A48 Class 35/40B)
▪ Mootori korpus: EN-GJL-250 (ASTM A48 Class 35/40B)
▪ Tihendamine:
– Mootoripoolne: SiC/SiC
– Vedelikupoolne: SiC/SiC
– Staatiline: NBR (nitriil)
Täpseid materjalide andmeid saab vaadata vastavast konfiguratsioonist.
WILO SE 2019-01