Husqvarna 235 Operator's Manual page 286

kavandatava langetamissuuna suhtes umbes 135-kraadise
nurga all. (39)
1 Ohupiirkond
2 Taganemistee
3 Langetamissuund
Langetamine
ETTEVAATUST! Kui sul puudub vastav
!
väljaõpe, ära langeta puid, mille läbimõõt
ületab juhtplaadi pikkuse!
Langetamine toimub kolme lõikega. Kõigepealt tuleb teha
langetussälk, mis koosneb ülemisest ja alumisest sisselõikest;
lõpuks tuleb teha langetav sisselõige. Kui need lõiked on tehtud
õigesse kohta, on võimalik langemist suunata väga täpselt.
Langetussälk
Langetussälku tuleb alustada ülemise sisselõike tegemisega.
Seisa paremal pool puud ja lõika kaldu allapoole.
Pärast seda tuleb teha alumine sisselõige, nii et see lõpeks
samas kohas, kus ülemine sisselõige. (40)
Langetussuunda määrav sälk peab ulatuma tüvesse 1/4
läbimöödu võrra. Nurk ülemise ja alumise sisselõike vahel peab
olema 45 kraadi.
Kohta, kus sisselõiked kohtuvad, nimetatakse langetussälgu
jooneks. See peab olema täiesti horisontaalne ning valitud
langemissuuna suhtes täisnurga (90°) all. (41)
Langetav sisselõige
Langetav sisselõige tuleb teha puu teisele poolele ja see peab
olema täiesti horisontaalne. Seisa vasakul pool puud ja lõika
juhtplaadi alumise äärega.
Tee langetav sisselõige umbes 3-5 cm (1,5-2 tolli)
langetussälgu horisontaallõikest kõrgemale.
Toeta kooretugi (kui see on paigaldatud) pideriba taha. Suru
täisgaasiga saag aeglaselt tüvesse. Jälgi, kas puu ei hakka
liikuma soovitud langetamissuunast erinevas suunas. Suru
langetuskiil või -raud sisselõikesse, niipea kui lõige on selleks
küllaltki sügav. (42)
Lõpeta langetav sisselõige paralleelselt langetussälgu joonega,
nii et vahemaa nende vahel on vähemalt 1/10 tüve
läbimöödust. Tüve läbilõikamata osa nimetatakse pideribaks.
Pideriba toimib nagu uksehing, mis kontrollib puu
langemissuunda. (43)
Kui pideriba on liiga kitsas ning langetav sisselõige või
langetussälgu suunda määravad sisselõiked ei ole tehtud
õigesse kohta, ei ole üldse võimalik puu langemissuunda
kontrollida.
Kui langetussälk ja langetav sisselõige on tehtud, hakkab puu
omaenda raskuse all langema. Vajaduse korral kasuta
langetuskiilu või -rauda.
Soovitame kasutada saagi, millel on puu läbimõõdust pikem
saelatt, et te saaksite nii langetamislõike kui suunava lõike teha
ühelt poolt saagimisega, nn. lihtsaagimisega. Vaadake juhiseid
peatükist Tehnilised näitajad, kus on toodud andmed, milliseid
saelatte saab teatud mudelite puhul kasutada.
Leidub võimalusi ka selliste puude langetamiseks, mille tüve
läbimõõt on suurem kui juhtplaadi pikkus. Sellega kaasneb siiski
palju suurem tagasiviskumise oht, sest juhtplaadi ohusektor
võib sattuda kergesti puuga kontakti.
Halvasti langenud puu käsitsemine
"Kinnijäänud" puu vabastamine
Kinnijäänud puud langetada on väga ohtlik ning õnnetusoht on
suur.
286 – Estonian
TÖÖVÕTTED
Ärge püüdke saagimisega alla saada teisele puule langenud
puud.
Ärge töötage ohtlikus piirkonnas, kus on maapinnale langemata
kinnijäänud puid.
Kindlaim moodus on kasutada vintsi.
• Traktorile monteeritud vints
• Kaasaskantav vints
Pinge all olevate puude ja okste lõikamine
Ettevalmistused: Hinda, kuhupoole puu või oks liigub, kui see
pääseb pingest, ning kus asub selle loomulik murdumiskoht (s.t.
see koht, kus puu või oks murdub, kui seda veel rohkem
painutada).
Otsusta, missugune on kõige kindlam moodus pinget
kõrvaldada ja kas saad seda teha ohutult. Rasketes olukordades
on ainus ohutu moodus kettsaag ära panna ja kasutada vintsi.
Üldised näpunäited:
Seisa nii, et puu või oks ei tabaks sind, kui see pinge alt vabaneb.
Tee sisselõikeid murdumispunktis või selle läheduses. Tee üks
või mitu sisselõiget nii sügavalt, kui vaja pinge vähendamiseks
ja tüve või oksa murdumiseks murdumispunktis.
Ära lõika kunagi otse läbi pinge all olevat puud või oksa!
Kui teil tuleb saagida läbi puutüve või oksa, tehke kaks-kolm
lõiget 3 cm vahedega 3-5 cm sügavuseni.
Jätkake saagimist, et oks või tüvi vabaneks pingest.
Saagige puud või oksa teiselt poolt, kui pinge on vabanenud.
Tagasiviskumise vältimine
!
Mis on tagasiviskumine?
Tagasiviskumine on kettsae kiire reaktsioon, mis tekib siis, kui
juhtplaadi otsa ülemine veerand ehk ohusektor riivab mingit
eset ja selle peale saag tagasi lööb. (44)
Tagasiviskumine on alati juhtplaadi sihis. Enamasti viskub
kettsaag juhtplaadiga üles või tahapoole, kasutaja suunas.
Mõnikord võib ette tulla tagasiviskumist ka teistes suundades,
sõltuvalt sellest, kuidas paikneb kettsaag, kui selle ohusektor
eset riivab.
Tagasiviskumine tekib ainult siis, kui juhtplaadi tagasiviskumise
ohusektor riivab eset. (45)
Laasimine
!
Veendu, et sa saad kindlalt seista ja takistamatult tööd teha!
Töötades seisa vasakul pool tüve. Hoia kettsaagi keha lähedal,
ETTEVAATUST! Tagasiviskumine võib
olla väga ootamatu ja jõuline; operaatori
poole võib lüüa kettsaag, juhtplaat või
kett. Kui kett sel momendil jookseb,
võivad tagajärjeks olla rasked või isegi
eluohtlikud vigastused. Seetõttu on väga
tähtis, et teaksid, millest tagasiviskumine
tekib ja kuidas seda vältida
ettevaatlikkuse ja õigete töövõtetega.
ETTEVAATUST! Suurem osa õnnetustest
tagasilöögiga juhtub puude laasimisel.
Ärge kasutage saagimiseks
tagasilöögisektorit. Olge ettevaatlik, ärge
laske saelati otsa puutuda vastu tüve,
oksi või muid esemeid. Eriti ettevaatlik
tuleb olla okstega, mis on pinge all. Oks
võib teie vastu paiskuda, kui see pingest
vabaneb ja tekitada tõsise kahjustuse.
1153134-26 Rev. 3 2010-02-11